Paktum OÜ
tel. 522 1456 ja 5649 0357
Avalehele

Puhkuse ajakava ja kestus



Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses, kuid lühemas kokku leppida ei tohi. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune.

Pikem põhipuhkus võib olla sätestatud ka töölepingu seaduses või eriseadustes. Näiteks on pikem puhkus alaealistel, laevapere liikmetel, haridustöötajatel jne. Töölepingu sõlmimisel tasuks läbi rääkida puhkuste pikkus, sh lisapuhkuse võimalus.

Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava ehk plaan, millal töötajad puhkavad, tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui töötaja soovib puhkust võtta välja osade kaupa, tuleb see eelnevalt tööandjaga kokku leppida. Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus ning suvel omakorda ei puhka intensiivse koormuse tõttu keegi vmt. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:
- naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
- vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
- koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Lühemast kui 7-päevasest puhkusest on tööandjal õigus keelduda. Olukorras, kus töötaja võtab puhkust näiteks 5-päevaste osadena, on tegemist puhkuse kunstliku pikendamisega ja see ei ole lubatud.

Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva varem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise etteteatamise tähtaeg on suhteliselt lühike, oleks tööandjal mõistlik puhkuse ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha võimalikult aasta alguses. Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Tööandjal ei ole keelatud töötajale anda puhkust ka ette ehk töötamata aja eest. Näiteks kasutab töötaja kalendriaasta puhkuse ära täies ulatuses suvel.

Töötaja õigus ja kohustus on puhata, et hoida oma tervist. Õigust puhata peab kasutama ja kui tööandja seda ise ei paku, tuleb töötajal puhkust nõuda esitades vastav avaldus, vastasel juhul võib puhkus aeguda ja saamata jäävad ka puhkuserahad.

Seega enne tööle asumist tasub läbirääkida, milline on puhkuse pikkus ning selle kasutamisvõimalused – kas asutuses on kollektiivpuhkus, puhkust saab ainult sügisperioodil või arvestatakse puhkuste ajakava tehes töötajate soovidega. See on informatsioon, mis võib pooltele oluline olla, kuid mida teadmata võib tekitada arusaamatusi.

Allikas: Tööelu portaal; Töölepingu seadus § 69 Puhkuse ajakava

Selles ja muudes raamatupidamisalastes küsimustes räägime oma klientidega pikemalt. Kirjuta meile ja tule kliendiks!

Avalehele

Tööaja lühendamine enne rahvuspüha ja riigipühi



Eesti Vabariigi aastapäev on 2018. aastal laupäeval, sellele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb aga maksta töötajale kahekordset töötasu.

Lühendatud tööpäev on kohustuslik pühadele eelnevatel reaalsetel tööpäevadel ehk 23. veebruaril. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt. Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.

Tööpäevi lühendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäeva eel.

Allikad: Tööinspektsioon; Töölepingu seadus § 53 Tööaja lühendamine

Selles ja muudes raamatupidamisalastes küsimustes räägime oma klientidega pikemalt. Kirjuta meile ja tule kliendiks!

Avalehele

Tööandja sõiduauto erisoodustuse maksustamine



Tööandja sõiduauto kasutamise võimaldamine erasõitudeks, kuulub alates 1. jaanuarist 2018 maksustamisele erisoodustusmaksuga. Enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustuse maksustamist.

Alates 1. jaanuarist 2018 asendub fikseeritud erisoodustuse hind 256 eurot kuus sõiduauto mootori võimsusel põhineva määraga (kilovati hinnaga). Erisoodustuse hind on uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja üle 5 aasta vanusel sõiduautol 1,47 eurot kW kohta kuus. Sõiduauto mootori võimsuse (kW) leiab Maanteeameti liiklusregistrist või sõiduauto registreerimistunnistuselt (tehnilisest passist).

Erisoodustuse deklareerimine ei muutu ja tööandja sõiduauto erisoodustus deklareeritakse maksudeklaratsiooni vorm TSD lisal 4 iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt TSD alusel. Kuni 31. detsembrini 2017 on tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise erisoodustuse hind 256 eurot kuus ja erisoodustuselt arvutatud maksukohustus 169,90 eurot kuus (tulumaks ja sotsiaalmaks).

Alates 1. jaanuarist 2018 muutub erisoodustuse hind soodsamaks väiksema mootori võimsusega autode (kuni 130 kW) ja kallimaks suurema mootori võimsusega autode (üle 130 kW) puhul. Erisoodustuse maksukohustus kujuneb uue auto puhul 1,30 eurot ühe kW kohta kuus (tulumaks ja sotsiaalmaks 1,96 eurolt, tulumaksukohustus 1,96 × 20/80 = 0,49 eurot ning sotsiaalmaksukohustus (1,96 + 0,49) × 33% = 0,81 eurot, seega kokku maksukohustus 0,49 + 0,81 = 1,30 eurot) ja üle 5 aasta vanuse auto puhul 0,97 eurot ühe kW kohta kuus (tulumaks ja sotsiaalmaks 1,47 eurolt).

Erisoodustuse maksumus arvutatakse sõiduauto võimsuse järgi (1.96 eurot kW kohta või kui sõiduauto on vanem kui 5 aastat, siis 1,47 eurot kW kohta). Seega näiteks uue 190 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustuse hind 1,96 × 190 = 372,40 eurot ning sellelt arvutatud maksukohustus on 246,72 eurot (tulumaksukohustus 372,40 × 20/80 = 93,10 eurot ning sotsiaalmaksukohustus (372,40 + 93,10) × 33% = 153,62 eurot, seega kokku maksukohustus 93,10 + 153,62 = 246,72 eurot). Uue 90 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustuse hind 1,96 × 90 = 176,40 eurot ning sellelt arvutatud maksukohustus on 116,87 eurot (tulumaks ja sotsiaalmaks).

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Selles ja muudes raamatupidamisalastes küsimustes räägime oma klientidega pikemalt. Kirjuta meile ja tule kliendiks!

Avalehele

Maksusoodustus tervise- ja spordikuludele alates 1. jaanuarist 2018



Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Töötaja on:
-töölepingu alusel töötav isik;
-ametnik;
-juhtimis- või kontrollorgani liige;
-füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud;
-töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik.

Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu töötaja tervise- ja spordikuludele.

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:
-avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
-sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;
-tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;
-kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
-ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Selles ja muudes raamatupidamisalastes küsimustes räägime oma klientidega pikemalt. Kirjuta meile ja tule kliendiks!

Avalehele

Ettevõtte sõiduauto kasutamine eranditult vaid ettevõtluse tarbeks



Juhul kui äriühing soovib sõiduauto soetuselt ning kasutusega seotud kuludelt maha arvata 100% sisendkäibemaksu ning mitte tasuda makse erisoodustuselt, peab olema tagatud, et ettevõtlusega mitte seotud eesmärgil ei ole võimalik sõiduautot kasutada.

Väite, et ettevõttes on tagatud sõiduauto eranditult ettevõtluses kasutamine, võib äriühingu esindaja esitada ka vaid suuliselt ning see on üheks tõendiks sõiduauto kasutusega seotud asjaolude kontrollis. Kuid sellist väidet võib pidada üldsõnaliseks, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kuidas ning millisel viisil konkreetselt on tagatud sõiduauto eranditult ettevõtluses kasutamine.

Kuigi seadus ei selgita, milliste tõenditega peab maksumaksja tõendama kulutuse seotust ettevõtlusega (ja maksustatava käibega), on kohtud selgitanud, et maksumaksja peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad. Lisaks on kohus öelnud, et majandustehingud võivad olla tõendatud üksnes ka arvetega, kuid sel juhul peavad need olema selged, usutavad ja konkreetsed.

Samad tingimused kehtivad ka sõiduautodega seotud kulutustelt (sh soetuselt) sisendkäibemaksu maha arvamisel ning sõiduauto eranditult ettevõtluses kasutamise tõendamisel – see tähendab, et sõiduauto kasutamine maksustamisperioodil peab olema kontrollitav ning maksuhalduri pöördumisel ka maksumaksja poolt tõendatav (on olemas ettevõtte otsus, töötajaid on teavitatud ning kasutust ka jälgitakse).

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Selles ja muudes raamatupidamisalastes küsimustes räägime oma klientidega pikemalt. Kirjuta meile ja tule kliendiks!

Avalehele

Osaühingu või aktsiaseltsi ühinemine füüsilise isiku varaga



Kui äriühingu füüsilisest isikust ainuosanik või -aktsionär on alternatiivina äriühingu likvideerimismenetlusele ühendanud äriühingu varad oma isikliku varaga, siis peab ta selle deklareerima tuludeklaratsiooni tabelis 6.6.

Deklareerida tuleb äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning ülevõetud kohustuste vahe ning osaluse soetamismaksumus. Mitterahalises vormis saadud tulu tuleb kajastada turuhinnas. Maksustatakse saadud kasu, v.a äriühingu poolt maksustatud kasumiosa.

Kui ühinemisel võetakse üle äriühingu kohustused, siis tuleb deklareerida ülevõetud kohustuste summa.

Kui äriühingult üle võetud kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu või muul põhjusel, siis tuleb see deklareerida ning tekib maksustatav tulu sellel maksustamisperioodil, kui kohustus ära langeb.

Allikad: Maksu- ja Tolliamet; Riigi Teataja

Selles ja muudes raamatupidamisalastes küsimustes räägime oma klientidega pikemalt. Kirjuta meile ja tule kliendiks!